Hannes viis meid, Skytrain´ga- taevarongiga oma hotelli, et saaksime puhata ja juttu rääkida. Skytraini terminali sein oli ehitud, mitmekümne meetri kõrguselt taimedega.
Jah, terve sein oli taimi täis istutatud. Ja seal all oli väike pargike ja pink, kus said istuda. Ja loomulikult tootemid. neid hakkab siin kohtama igal pool.
Ka lennujaamas võttis meid vastu kose sein ja suur 10m läbimõõduga indiaanlaste sõlg ja tootemid. Jah, ja veel, lennujaama sisse oli ehitatud jõgi, täis õnnemünte ning sildu. Püüan mõne pildi minnes teha, see jäi just sinna, kuhu saabujaid ei lastud.
Hannes on lihtne mees ja kerge rääkida. Poeg- Brody natuke häbelik. Ta on ka 12 aastat vana, mis seal oodata, et ta meiega mängima hakkaks või. Aga Skype saime kahepeale temaga pandud . Nad olid ostnud midagi I-Padi sarnast- Samsungi. Panime Skype peale ja proovisime ka, mina jalutasin vetsu ja tegime sealt videokõne. Toimis. Nüüd saab Hannesega tulevikus rääkida ja täiesti tasuta.
Mis veel. Hannes pole siin Hannes, vaid Hank. Kõik kutsuvad teda nii, kuid ametlikes dokumentides ikka, Hannes Laid. Isal ja emal oli võrratu lilleaed Princ Rupertis, nüüd on see maja Hannese, kuid nagu ta ütleb lilleaeda seal enam pole.
Tore lugu veel selle pojaga, ema teadis, et tal on üks poeg- Richard. Kuid nüüd tuli välja, et hoopis 12 aastane Brody? Tegelikult on ka vanem poeg Richard, aga ta ütles, et keeruline elu on olnud ja sellest rohkem ei rääkinud. Ega ei küsinud ka.
Ants, Hannese isa läks 1944 aastal Eestist Saksamaale ja Hannes ong sündinud Hamburgis, hiljem kolinud edasi. Täpselt , kuids nad Kanadasse jõudsid ei ole ma veel küsinud. Kuid ma teen seda.
Ema oli reisil väga tubli. Uskumatult palju sai käidud ja tuli kaasa igasuguste eskalaatorite peale. Tubli.
No comments:
Post a Comment