Päev algas kohutava peavaluga. See algas juba eelmine õhtu ja aina hullemaks läks. Rohud unustasin lauale, koju- Eestisse. Arvasin, et kui hommikusöögi ära söön läheb paremaks, aga võta näpust läks hullemaks. Püüdsin teha pearinge, lasta õlad lõdvaks, masseerisin neid. Natuke vist läks paremaks ja sain kargud alla.
Hannesega käisime tema poja soovil Science Worldis, nagu meie ahhaa keskus.
Seal oli ka see daVinci näitus, mis vist oli ka meil Eestis.
Hull lugu, mul vajuvad silmad kinni. Meil on kell pool kümme õhtul ja teil seitse hommikul, ja ma pean homme hommikul edasi kirjutama. Lihtsalt ei jaksa.
Tere, kaunist hommikut. Taevas ei ole ühtegi pilvetutti. Täna tuleb ilus päikesepaisteline ja loodetavasti soe päev.
Eilsest veel. Kohe selle Science Worldi kõrval oli see kuulus jäähoki hall, kus mängivad, siis maailma kuulsad jäähokimängijad. See naljakate ogadega ümar ehitis.
Kuigi, nagu Hannes ütles, Soome ju võitis ja eks nad natuke on nüüd kaotanud oma prestiiži. Tegelikult on ikka jäähoki siisn väga popp.
Ja veel üks lahe asi, just selle teadus keskuse ees oli ehitusaia peal selline silt. Väga lahe, kas pole!
Ja selline kaunis skulptuur on rataste hoidmiseks,
Üldisel on väga palju kõrgehitisi ja palju ehitatakse. Kogu aeg, igal pool. Põhiline vaatepilt ongi selli, et pooleli ehitised ja kraanad ja mäed taustaks. Mäed on siin ikka mäed, aga nähtavasti jääb minul see avastamine sel korral ära.
Jõudsime Richmondi ja jooksime poest läbi, see oli väga suur ja ausalt väga odav, võrreldes Eestiga. Kuna kõhud oli selleks ajaks juba ikka väga tühjad, kutsus Hannes meid enda hotelli juurde sööma. Buffee asus Casinoga ühes hoones. Lahe.
No, kosed olid sees, koos tootemi ja karuga
ja väljas,
lilleseaded ei olnud kunstlilledest, vaid kohe päris (katsusin ise järgi).
Sellised vaated sisse. Casino ja võida auto, see keerles seal hoogsalt ja meelitas mängima. Sel korral me ei läinud emaga mängima, teine kord.
No comments:
Post a Comment