Esmaspäeval käisime emasga Richmondi kaubanduskeskuses shoppamas. See meenutas natuke meie Rocca keskust, aga  tundus veel natuke suurem, küll ainult ühekordne. Kaotasin korraks mampsi ära ka. Muidu ta ikka tahtis,et me kõrvuti käiksime. Panin ta kuskile jalga puhkama ja jooksin vetsu. Vetsu otsisin juba kaua ja siis kui hakkasin otsime ema , otsisin veel kauem. Pood poe otsa ja tundusid kõik nii sarnased, et segamini ma olingi. No ostsin seda ja teist, riided tunduvad küll palju odavamad, kui meil Eestis. Peab ikka teadma , kust ostd ka. Sest kesklinnas on siingi hoopis teised hinnad.
Pealelõunat viist Tanja mees meid mägedess gondliga sõitma ja valgeid hunte vaatama.

Ema keeldus kondlile tulemast ja nii sõitsimegi Tanjaga kahekesi. No, oleme ausad, ega minagi eriti vaimustuses kõrgustest ei ole. Tegelikult ei olnud asi üldse nii hull. Vaade oli ikka võrratu.

Ljonja läks jala. See tundus päris hullumeelne ettevõtmine olevat. Alguses kutsus ta mind ka kaasa, aga ma olen tänulik, et ma väga vaimustunult sõnasabast kinni ei võtnud. Ta oli ülesjõudes täiesti oimetu, sisis seina najal ja oigas lausa. Ma arvan, et mina oleks surnud olnud.

Siin ta utleb ja jooksuga veel. See võtab tal aega umbes 40minutit, Alla saab ainult gondliga, jala sealt minna ei tohi.

All olid aedikus valged hundid. Oli üsna vähe lootust, et me neid näeme. Kuid ei tea kuidas, aga nad tulid sel korral täitsa aia äärde ja ma sain ruttu paar klõpsu teha. Sellised malbekesed tundusid olevat.

Viisime jällegi ema koju ja mina sain natuke omapäi linnapeal tiiru teha. Ja muidugi klõpsutasin jällegi üsna ohtralt pilte. Siin on Vancouveri keskraamatukogu. Fantastilline ümar ehitis.

Ja siis jäi mulle ette SEARSi kaubamaja maja, mis tundus ka päris põnev olevat.

Ja siis lõppes päev jälle suurte majade vahel. Tegelikult ongi see üks iseloomulikumaid pilte sellele linnale.